Meri Ja Maa

Paisub purjedes põhjamaa pakase ramm. Raiub rajuvees teed kangete kaimude summ. Rassib aledel, põldude rammu täis rüpp - ootab kirivööd öömetsade süledes hütt. Päev viib merele äkete lõhna ja muld'. Öö, peal põldude, veab tõrvase võrgu, täis tuld. Tormide soolasvas tuules sa aimad - kaugete kallaste õhtune loit. Julgete vendade meeled on varmad; meid tervitab võõramaa päevade koit. Heiijah! Mees künnab merda - vammus, magusahajune leib. Heiijah! Veab viljapäid mõrda särjesoomuste lõhnane neid.